Nii see meie digipööre Mõisaküla Koolis alguse sai.
Kõhkustest esimeste edukate sammudeni:
Kellel huvi, saab vaadata seda siin.
Esitlus toimub Tallinna Ülikoolis 29. mail, 2015. a.
Esitluse koostasid Pirje ja Signe.
Mõisaküla Kool
Aruanne digipöördest Mõisaküla Koolis
Esitlus toimub Tallinna Ülikoolis 29. mail, 2015. a.
Esitluse koostasid Pirje ja Signe.
Aasta viimane inglise keele tund "socrative" seltsis
Kas saab olla midagi positiivsemat ühele õpetajale kui tema õpilased suure õhinaga aasta viimases tunnis ülesandeid lahendavad? Ei ühtegi piuksu, et vaataks filmi või vedeleks lihtsalt niisama, sest ikkagi viimane tund ju!
Kahoot kutsus esile vaimustuse ja seega mõtlesin, et võiks ju midagi muud ka proovida, näiteks keskkonnas socrative.com. Esimese tagasiside andis, vahetult peale ülesannete valmimist, minu pesamuna, 7. klassi õpilane, kes inkas suhteliselt kibe käsi. "Katsejänese" hinnang oli tagasihoidlikult öeldes vaimustav: edaspidi paluks kõik (!) tunnikontrollid ja kontrolltööd, olen juhtumisi ka tema õpetaja, viia veebipõhiseks ja Socrative on tõeliselt mõnus keskkond! Olgu siinjuures öeldud, et ta on sellega ka varem kokku puutunud (seda siis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis). Olgu pealegi, oma laps on oma laps ja teab õpetaja töö telgitagustest nii mõndagi ning mõnikord võib ju emale ka lihtsalt paar toetavat sõna poetada, nii eduelamuse mõttes! :)
Mis juhtus tundides? Lahe oli ja seda nii minul kui lastel. Proovisid nii viiendikud kui ka kaheksandikud. Ülesanne oli üks ja seesama: ajavormid. Väikesed ei lasknud ennast heidutada, et nii mõndagi pole me veel õppinud - mis sellest, katsetada võib ju ikkagi ja kui õpetaja kõik vead kenasti selgitab, siis pole ju probleemi - õpime! Suured seevastu leidsid, et õppimine polegi mööda külge maha jooksnud, kuigi sai aasta jooksul ka veidi "lebotatud".
Tulemus: "Palume ka edaspidi võimalikult rohkem taolisi ülesandeid!"
Miks ka mitte, teeme ära! :)
Õpetaja eduelamused 26. mail, 2015, aastal:
Kahoot kutsus esile vaimustuse ja seega mõtlesin, et võiks ju midagi muud ka proovida, näiteks keskkonnas socrative.com. Esimese tagasiside andis, vahetult peale ülesannete valmimist, minu pesamuna, 7. klassi õpilane, kes inkas suhteliselt kibe käsi. "Katsejänese" hinnang oli tagasihoidlikult öeldes vaimustav: edaspidi paluks kõik (!) tunnikontrollid ja kontrolltööd, olen juhtumisi ka tema õpetaja, viia veebipõhiseks ja Socrative on tõeliselt mõnus keskkond! Olgu siinjuures öeldud, et ta on sellega ka varem kokku puutunud (seda siis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis). Olgu pealegi, oma laps on oma laps ja teab õpetaja töö telgitagustest nii mõndagi ning mõnikord võib ju emale ka lihtsalt paar toetavat sõna poetada, nii eduelamuse mõttes! :)
Mis juhtus tundides? Lahe oli ja seda nii minul kui lastel. Proovisid nii viiendikud kui ka kaheksandikud. Ülesanne oli üks ja seesama: ajavormid. Väikesed ei lasknud ennast heidutada, et nii mõndagi pole me veel õppinud - mis sellest, katsetada võib ju ikkagi ja kui õpetaja kõik vead kenasti selgitab, siis pole ju probleemi - õpime! Suured seevastu leidsid, et õppimine polegi mööda külge maha jooksnud, kuigi sai aasta jooksul ka veidi "lebotatud".
Tulemus: "Palume ka edaspidi võimalikult rohkem taolisi ülesandeid!"
Miks ka mitte, teeme ära! :)
Õpetaja eduelamused 26. mail, 2015, aastal:
Eksprompt katsetus inglise keele tunnis
Mai alguses tekkis 8. ja 9. liitklassi tunnis idee katsetada VOSK'i. Kui palusin taskutest nutitelefonid välja võtta, tekkis rõõmus sagin ja elevus: "Lõpuks ometi saame tunnis kasutada nutiseadmeid!".
Aastaid tagasi lõin oma väikese veebikeskkonna (ei ole blogi!), et kordamisest huvitatud õpilastel oleks selleks võimalus. Olen jõudu mööda sinna lisanud "Hot Potatoes" keskkonnas koostatud veebipõhiseid harjutusi ja nüüd oli kohe hea võtta - idee tuli ja läkski toimetamiseks. Kuna kõik õpilased on minu wiki keskkonda registreerunud, siis ei olnud ka probleemiks ülesannetele juurdepääs. Kõik toimis hästi, ainult kahel õpilasel kaheksast oli nutiseadme aku liiga tühi, et veebikeskkonnas toimetada. Siit minule teadmine, et alati tuleb lapsi ette informeerida, et nutiseade oleks kaasas ja aku oleks töövalmis. Meie katsetus päädis hasartse mängu ja väga heade tulemustega, sest "Kuumade kartulite" keskkond annab koheselt ülesandele tagasiside sooritusprotsendina. Nii mõnigi sell võis rõõmustada väga hea hinde üle. Mis nii viga tunnikontrolli teha - ei jõua ära oodata, millal järgmine tuleb!
Olgu siinjuures öeldud, et keskkond on kinnine, sest seal on salvestatud ka mõningad minu endiste õpilaste tööd ning minule võõrastel inimestel sinna asja ei ole.
Ja nii lihtsalt see käiski!
Muusika- ja arvutiõpetuse lõiming kasutades VOSK-i
VOSK-i tutvustamisel kaasõpetajatele saime kohese jah-sõna muusika- ja geograafiaõpetajalt. Lähemalt asja kaaludes ja läbi rääkides otsustasime muusika- ja arvutiõpetuse lõimingu teed minna, kasutades aktiivselt IT-seadmeid. Teemaks võtsime "Helid meie ümber" ja sihtgrupiks 4-6 klass põhjusel, et antud liitklass käib muusikatunnis korraga.
Eelnevalt olid lapsed juba helidemaailma põhjalikult käsitlenud ja tunnis valmistanud käepäraste vahenditega nutitelefonile kõlarid. Need nägid välja sellised ja töötasid üsna efektiivselt ning ka katkiminemist ei pidanud kartma, sest uue sai valmis üsna lihtsalt ja lühikese ajaga.
Nn esimeses lõimingutunnis said lapsed ülesande lindstada õues erinevaid hääli ja teha ka pildid hääletekitamisest/-tekitajast. Kohe ilmnesid esimesed raskused: õpilastel oli keeruline leida hääli :) ja mõelda välja erinevaid mooduseid, kuidas erinevaid helisid ise tekitada. Suunamise ja juhendamise abil siiski saime hääled ja pildid masinatesse (nutitelefonidesse). Tund möödus mitte linnutiivul vaid korralikku lennukit kasutades.
Eelnevalt olid lapsed juba helidemaailma põhjalikult käsitlenud ja tunnis valmistanud käepäraste vahenditega nutitelefonile kõlarid. Need nägid välja sellised ja töötasid üsna efektiivselt ning ka katkiminemist ei pidanud kartma, sest uue sai valmis üsna lihtsalt ja lühikese ajaga.
Maailma kõige odavam kõlarikomplekt!
Nn esimeses lõimingutunnis said lapsed ülesande lindstada õues erinevaid hääli ja teha ka pildid hääletekitamisest/-tekitajast. Kohe ilmnesid esimesed raskused: õpilastel oli keeruline leida hääli :) ja mõelda välja erinevaid mooduseid, kuidas erinevaid helisid ise tekitada. Suunamise ja juhendamise abil siiski saime hääled ja pildid masinatesse (nutitelefonidesse). Tund möödus mitte linnutiivul vaid korralikku lennukit kasutades.
Kust küll leida hääli?
Vau! Kui jalga killustikus liigutada, tekib heli!
Õpetaja esitatud näide õpilaste lemmikhelidest - tool kääksub niiiiiiiiiiii hästi!
Siirius Sikka
Olen
sündinud ja kasvanud Mulgimaal, Mõisaküla linna naabervallas Abjas. Abja
Keskkooli ja muusikakooli vilistlasena töötasin pikka aega muusikaõpetajana
mõlemas asutuses ning korraldasin ka erinevate kooride ning ansamblite tegevust.
Mingil
hetkel tegin suure kannapöörde oma haridustees ja omandasin magistriõppes
informaatika eriala. Peale seda muutusid minu mõtted ja arusaamad oskusainete
õpetamise-õppimise põhimõtetest võimalustest väga oluliselt. IT-võimaluste
kasutamine muusikaõppes on oluliselt kergendanud nii õpetamise kui ka
õppimisprotsessi.
Mõisaküla koolis töötan arvutiõpetajana alates 2005 aastast.
Käesolevalt
koolituselt ootan uusi mõtteid-ideid ja abi, et muuta õpilastele õppimine
vaheldusrikkamaks ja tulemuslikumaks, vältimaks liigset nn tavapärasust
õppetundides ja seeläbi õpilaste õpimotivatsiooni langust.
Muutus direktoris
Kui enne olin ikka seda usku, et minu telefon on hea...
ja saan teha temaga kõik vajalikud toimingud,..
.... tahan endale ka nutiseadet!!!!!!!
siis nüüd ....
Esimene katsetus
Meie koolis on traditsiooniks kujunenud ülekooliline viktoriin, kus osalevad kõik õpilased alates 4.klassist. Õpilased moodustavad segavõistkonnad, st ühes võistkonnas on erineva klassi esindajad või on ainult ühe klassi õpilased. Viktoriinisari alustab oktoobris ja lõppeb maikuus. Igas kuus on oma teema.
Nüüd oli võimalus teha esimene katsetus- VOSK. Igal võistkonnal oli oma nutiseade.
Viktoriini teemaks- Minu Eestimaa. Kasutasime kahooti. Viktoriini näed siit: https://play.kahoot.it/#/k/e6ba736e-ccd4-4534-a1af-e09ea9ee3d41
Meie mängu sisenemine.
Võistkonnad võistuhoos!
Peale mängu oli meie saalis selline vaatepilt:
Nüüd oli võimalus teha esimene katsetus- VOSK. Igal võistkonnal oli oma nutiseade.
Viktoriini teemaks- Minu Eestimaa. Kasutasime kahooti. Viktoriini näed siit: https://play.kahoot.it/#/k/e6ba736e-ccd4-4534-a1af-e09ea9ee3d41
Võistkonnad võistuhoos!
Peale mängu oli meie saalis selline vaatepilt:
Küsitluse tulemused
Maikuu esimesel nädalal viisime läbi küsitluse õpilaste seas. Küsitluses soovisime teada, kui paljudel õpilastel on nutiseadmed ja kas kodudes on internet.
Küsitluse tulemus on meeldivalt üllatav. Õpilased omavad kõige enam nutitelefone. Tulemus on järgmine: kõikidel õpilastel on kodus internet. Nutitelefone omavad 41 õpilast, st 5 õpilasel ei ole nutitelefoni (algklassid). Tahvelarvutit on kodus 21 õpilasel.
Küsitluse tulemus on meeldivalt üllatav. Õpilased omavad kõige enam nutitelefone. Tulemus on järgmine: kõikidel õpilastel on kodus internet. Nutitelefone omavad 41 õpilast, st 5 õpilasel ei ole nutitelefoni (algklassid). Tahvelarvutit on kodus 21 õpilasel.
Veebiseminariks 8. mail
Meie arendusprojekti lõppeesmärk
Meie projekti lõppeesmärk on VOSKi juurutamine koolis.
Soovime teha esimese väikese sammu digipöörde suunas. Ja
kuna kooli IT vahendid on ajale jalgu jäämas ning neid napib, leidsime endale
hetkel sobivaima lahenduse. Kaasame õpilaste nutiseadmeid õppetundides.
Arendusprojekti senine käik – mis on tänaseks läinud hästi?
Esimese tegevusena andsime kolleegidele teada meie
plaanist. Enamus kolleegidele mõte meeldis ja avaldasid soovi mõnes sellises
õppetunnis osaleda, kus õpetaja kasutab õpilaste nutiseadmeid. Need kolleegid,
keda olime plaaninud oma tegevusse kaasata, olid koheselt nõus proovima. Valiku
kolleegide hulgas tegime selle järgi, kui julgelt on keegi juba ITvahendeid
õppetunnis kasutanud.
Järgmisena viisime läbi küsitluse õpilaste seas nutiseadmete kohta. Küsitluses saime tagasisidet õpilaste nutiseadmete kohta (lauaarvuti, sülearvuti, nutitelefon, tahvelarvuti, interneti olemasolu) Küsitlusest selgus, et õpilastel on kõige rohkem nutitelefone. Meie 46 õpilasest ei oma 5 esimese kooliastme õpilast nutitelefoni (u 11% õpilaste koguarvust), kuid esialgu on plaanis kaasata pigem 3. kooliaste. Küsitluse läbiviimisel tekkis õpilaste seas huvi, kuidas õpetajad hakkavad tunnis nutitelefoni kasutama. Üks meeskonnaliige on etteplaanimata kasutanud õpilaste nutiseadmeid ja tulemus oli väga positiivne.
Järgmisena viisime läbi küsitluse õpilaste seas nutiseadmete kohta. Küsitluses saime tagasisidet õpilaste nutiseadmete kohta (lauaarvuti, sülearvuti, nutitelefon, tahvelarvuti, interneti olemasolu) Küsitlusest selgus, et õpilastel on kõige rohkem nutitelefone. Meie 46 õpilasest ei oma 5 esimese kooliastme õpilast nutitelefoni (u 11% õpilaste koguarvust), kuid esialgu on plaanis kaasata pigem 3. kooliaste. Küsitluse läbiviimisel tekkis õpilaste seas huvi, kuidas õpetajad hakkavad tunnis nutitelefoni kasutama. Üks meeskonnaliige on etteplaanimata kasutanud õpilaste nutiseadmeid ja tulemus oli väga positiivne.
Milliseid takistusi on tekkinud, mis ei ole läinud plaanipäraselt?
Olime plaaninud oma aega natuke valesti st liiga ruttu
tahtsime oma plaani ellu viia. Me ei arvestanud igapäevaste tegevustega ega
ootamatute olukordadega. Õpilaste küsitlusi ei saanud viia läbi ühel päeval
nagu mõte oli, vaid toimusid kolmel päeval. Õpetajaid, keda soovisime oma
tegevusse kaasata, ei olnud võimalik plaanitud ajal koolitada. Põhjus-
tunniplaani muutus kolleegi äraoleku tõttu.
Mida teeksime teisiti? Mida teeme edasi?
Järgmisel
korral plaaniks ajaressurssi. Tahtsime liiga kiiresti oma mõtet ellu viia.
Nüüd
ongi jäänud VOSKi kasutamine õppetundides ja õpilastelt tagasiside.
Kaaskolleegidel on võimalus tulla tundi vaatama, mis toimub, et võiksid ise ka
julgemalt digipöörde poole liikuda. Enamus kolleege toetavad meie tegutsemist
ning ootavad põnevusega meie ideid digipöörde läbiviimiseks. Need ideed
avaldame maikuu lõpus õppenõukogus.
VOSK Mõisaküla Koolis
Tartus, 24. aprillil, 2015
Meie eesmärk, küsimus, hetkeseis ja tegevused:
Esitlusena saab näha siin.
Meie eesmärk, küsimus, hetkeseis ja tegevused:
Esitlusena saab näha siin.
Signe Vahtramäe
Olen töötanud inglise keele õpetajana alates 1995. aastast kolmes erinevas koolis nii Viljadi
kui ka Pärnumaal. Hetkel olen inglise keele ja inimeseõpetuse õpetaja ning klassijuhataja
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, lisaks inglise keele õpetaja Mõisaküla Koolis.
Hariduse olen omandanud Tartu Ülikoolis (inglise keele õpetaja) ja Tallinna Ülikoolis
(pedagoogika, inimeseõpetus). Lisaks sooritanud Cambridge’i Ülikooli TKT (õpetaja
teadmiste eksam inglise keel võõrkeelena) eksamid tasemetel suurepärane ja väga hea. Aeg-
ajalt täiendan end nii ametialaselt kui ka silmaringi laiendades osaledes tasuta veebipõhistel
kursustel keskkonnas FutureLearn.
Olen õpihimuline ning avatud uutele väljakutsetele. Soovin muuta oma õpilaste õpi- ja
töökeskonda kaasaegsemaks ning huvitavamaks. Jõudu mööda täiendan oma õpikeskkonda
pbworks.com’is. Viimasel ajal üha harvemini, kuna töökoormus on oluliselt suurenenud.
Eelnevast lähtudes on ka minu eesmärk kursustel osalemisel just koguda teadmisi sellest,
kuidas veel paremini toetada õpilasi lähtudes nende võimalikest vajadustest tulevikus ja
kuidas rakendada õpilasi nende kasutuses olevaid nutiseadmeid eesmärgipärasemalt
kasutama, eriti kui kooli materiaaltehnilised võimalused on piiratud.
Kindlasti ootan palju uut informatsiooni ja tuge, et koostada just võõrkeele õppe eripärast
lähtuvaid veebipõhiseid harjutusi, eriti teadmisi veebikeskkondadest, kus koostada häid
funktsionaalset lugemist ja kuulamist toetavaid ülesandeid. Hetkel pole leidnud paremat
keskkonda kui vana hea „Hot Potatoes“, kuid sooviks vaheldust.
Jään huviga ootama, mida antud kursus pakub.
kui ka Pärnumaal. Hetkel olen inglise keele ja inimeseõpetuse õpetaja ning klassijuhataja
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, lisaks inglise keele õpetaja Mõisaküla Koolis.
Hariduse olen omandanud Tartu Ülikoolis (inglise keele õpetaja) ja Tallinna Ülikoolis
(pedagoogika, inimeseõpetus). Lisaks sooritanud Cambridge’i Ülikooli TKT (õpetaja
teadmiste eksam inglise keel võõrkeelena) eksamid tasemetel suurepärane ja väga hea. Aeg-
ajalt täiendan end nii ametialaselt kui ka silmaringi laiendades osaledes tasuta veebipõhistel
kursustel keskkonnas FutureLearn.
Olen õpihimuline ning avatud uutele väljakutsetele. Soovin muuta oma õpilaste õpi- ja
töökeskonda kaasaegsemaks ning huvitavamaks. Jõudu mööda täiendan oma õpikeskkonda
pbworks.com’is. Viimasel ajal üha harvemini, kuna töökoormus on oluliselt suurenenud.
Eelnevast lähtudes on ka minu eesmärk kursustel osalemisel just koguda teadmisi sellest,
kuidas veel paremini toetada õpilasi lähtudes nende võimalikest vajadustest tulevikus ja
kuidas rakendada õpilasi nende kasutuses olevaid nutiseadmeid eesmärgipärasemalt
kasutama, eriti kui kooli materiaaltehnilised võimalused on piiratud.
Kindlasti ootan palju uut informatsiooni ja tuge, et koostada just võõrkeele õppe eripärast
lähtuvaid veebipõhiseid harjutusi, eriti teadmisi veebikeskkondadest, kus koostada häid
funktsionaalset lugemist ja kuulamist toetavaid ülesandeid. Hetkel pole leidnud paremat
keskkonda kui vana hea „Hot Potatoes“, kuid sooviks vaheldust.
Jään huviga ootama, mida antud kursus pakub.
Pirje Usin
Üks meie kooli naiskonnaliikmest olen mina- Pirje Usin. Hetkel olen koolijuhi rollis.
Oma haridusteed alustasin Mõisaküla Keskkoolis, kuhu ka 1992.aastal Tallinna Pedagoogilise Ülikooli algõpetuse eriala lõpetanuna tööle asusin. Töötasin 15 aastat klassiõpetajana.
2007.aasta augustist töötan Mõisaküla Lasteaias direktorina. 2011.aasta veebruaris naasesin kooli ja sellest ajast alates olen kahe haridusasutuse juht. Kool ja lasteaed tegutsevad eraldi.
2008.aastal lõpetasin Tallinna Ülikoolis eripedagoog-nõustaja eriala. Kuna hetkel õpib meie koolis kolme erineva õppekava (RÕK, LÕK, TÕK) järgi õpilased, siis on eripedagoogilised teadmised väga suureks toeks koolielu korraldamisel.
Minu ootused koolitusele- minu teadmised jäävad hetkel alla digiajastu nõudmistele. Soovin täiendada oma teadmisi selles valdkonnas, et suudaksin asutuste juhina olla toeks õpetajatele ja õpilastele ning käia ajaga kaasas.
Oma haridusteed alustasin Mõisaküla Keskkoolis, kuhu ka 1992.aastal Tallinna Pedagoogilise Ülikooli algõpetuse eriala lõpetanuna tööle asusin. Töötasin 15 aastat klassiõpetajana.
2007.aasta augustist töötan Mõisaküla Lasteaias direktorina. 2011.aasta veebruaris naasesin kooli ja sellest ajast alates olen kahe haridusasutuse juht. Kool ja lasteaed tegutsevad eraldi.
2008.aastal lõpetasin Tallinna Ülikoolis eripedagoog-nõustaja eriala. Kuna hetkel õpib meie koolis kolme erineva õppekava (RÕK, LÕK, TÕK) järgi õpilased, siis on eripedagoogilised teadmised väga suureks toeks koolielu korraldamisel.
Minu ootused koolitusele- minu teadmised jäävad hetkel alla digiajastu nõudmistele. Soovin täiendada oma teadmisi selles valdkonnas, et suudaksin asutuste juhina olla toeks õpetajatele ja õpilastele ning käia ajaga kaasas.
Mõisaküla Kool
Oleme väikelinna põhikool. Meie koolis õpib hetkel 46 õpilast, keda õpetavad ja suunavad 12 õpetajat.Meil on liitklassid, mis on omamoodi tugevuseks kui ka nõrkuseks.
Oma kooli tugevusteks loeme:
- kuna oleme väikekool, jagub õpetajate tähelepanu igale õpilasele
- rahulikku koolikeskkonda
- tänu liitklassidele on kadunud vanusevahelised piirid
- tahet koos tegutseda
- tugispetsialistide olemasolu (logopeed, eripedagoog)
Oleme taganud õppimisvõimalused nii RÕK, LÕK kui TÕK järgi õppivatele lastele.
Pisut ajaloost
Meie kool loodi 1905.aastal kaheklassilise erakoolina. Koolil on olnud palju nimesid ja tegutsenud erinevates hoonetes. Mõisaküla Keskkooli nime hakkas kool kandma alates 1950. aastast, kuid muutus taas põhikooliks 2007.aastal. Nii, et 2007 aasta septembrist oleme Mõisaküla Kool. Meie praegune koolihoone valmis 1973.a sügisel, kuna vana maja oli kitsaks jäänud. Kooli lasterikkad aastad jäävad 70- ja 80-ndatesse, kui koolis õppis ligi 400 õpilast.
Nii, nagu kõikides koolides, on meilgi väljakujunenud traditsioonid ja omad üritused. Osaleme aktiivselt maakondlikel õpilasüritustel ning püüame igal võimalikul juhul oma õppetööd rikastada erinevate õppepäevade ja -käikudega.
IT-alaselt on kool aktiivsemalt arenema hakanud 2005. aastast. Oleme osalenud Tiigrihüppe projektides. Õpetajad on omandanud IT-alaseid teadmisi ning neid oma õpetamises kasutanud. Eriti julged ja aktiivsed infotehnoloogia kasutajad on loodusainete, keelte ja arvutõpetuse õpetajad.
Väikese koolina sõltume palju kohaliku omavalitsuse majanduslikust olukorrast. Kuna meie rahalised vahendid on piiratud, siis oleme püüdnud leida erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks. Nt koolis puudub e-kool, kuid selle aasta märtsikuus leidsime olukorrale lahenduse. Nüüd võime öelda, et meil on oma e-kool.
Oleme väiksed, aga tublid!
Meie eesmärgid ja saadud ideed
Meie eesmärgid, mis on koolitusele tulles:
* olla teadlik digiajastu nõudmistega koolidele
* valmisolek tagada õpilase toimetulek tulevikus
* õpilaste enda digivahendite oskuslik kaasamine õppetöös, kui koolil IT-vahendeid napib.
Kui koolitusele minnes oli pea tühi ja ideesid polnud, siis koolitusel tekkis neid nagu seeni peale vihma.
Meie ideed, mida tahaks kõik ka kunagi tulevikus ellu viia:
* olla teadlik digiajastu nõudmistega koolidele
* valmisolek tagada õpilase toimetulek tulevikus
* õpilaste enda digivahendite oskuslik kaasamine õppetöös, kui koolil IT-vahendeid napib.
Kui koolitusele minnes oli pea tühi ja ideesid polnud, siis koolitusel tekkis neid nagu seeni peale vihma.
Meie ideed, mida tahaks kõik ka kunagi tulevikus ellu viia:
- Kooli aktiivne osalemine projektide kirjutamisel ja materiaalsete vahendite taotlemisel kaasates kogu õpetajaskonda.
- VOSK’i juurutamine koolis nii õpetajate kui ka õpilaste hulgas.
- 1 ainetund nädalas kohustuslik ainetevaheine lõiming arvutiõpetusega (igas klassis vähemalt 1 aines)
- Kooli eelarves IKT vahendite ressursside suurendamine.
- Kooli juhtkonna jõulisem tegutsemine ja teavitustöö õpetajate suunamisel digikoolitustele.
- Koolituse läbinute tagasiside kolleegidele (praktilise näite varal)
- Õpetajatele info edastamine ja tagasiside veebipõhiselt kord nädalas.
- Praktilised tunnid õpetajatele digitehnoloogia rakenduste kasutamiseks.
- Aineõpetuse 1 tund veerandis õpilaste enda sisustada kasutades IKT vahendeid
- Õpetajaskonna mittemateriaalse motiveerimispaketi väljatöötamine nt. vaba aeg vaheajal.
- Koostöö erinevate kooliastmete vahel.
- Veebipõhine koostöö erinevate koolide vahel (eesti sisesed ja naaberriigid).
- Õpetajate digioskuste kaardistamine.
- Selgitada välja kui suur on koolipere võimekus VOSK’i juurutamisel.
- Lastelt õpetajatele praktilised teadmised.
- Õppevarade loomine
- IT päev koolis (õpilased täidavad ülesanded kodus veebipõhiselt rühmatööna, kontrollkellaajad)
- jne
Tellimine:
Postitused (Atom)