Aruanne digipöördest Mõisaküla Koolis

Nii see meie digipööre Mõisaküla Koolis alguse sai. 

Kõhkustest esimeste edukate sammudeni:

Kellel huvi, saab vaadata seda siin.

Esitlus toimub Tallinna Ülikoolis 29. mail, 2015. a.
Esitluse koostasid Pirje ja Signe.

Meie eduelamused on siin:

VOSK on tõesti lahe ja töötab!

Aasta viimane inglise keele tund "socrative" seltsis

Kas saab olla midagi positiivsemat ühele õpetajale kui tema õpilased suure õhinaga aasta viimases tunnis ülesandeid lahendavad? Ei ühtegi piuksu, et vaataks filmi või vedeleks lihtsalt niisama, sest ikkagi viimane tund ju!

Kahoot kutsus esile vaimustuse ja seega mõtlesin, et võiks ju midagi muud ka proovida, näiteks keskkonnas socrative.com. Esimese tagasiside andis, vahetult peale ülesannete valmimist, minu pesamuna, 7. klassi õpilane, kes inkas suhteliselt kibe käsi. "Katsejänese" hinnang oli tagasihoidlikult öeldes vaimustav: edaspidi paluks kõik (!) tunnikontrollid ja kontrolltööd, olen juhtumisi ka tema õpetaja,  viia veebipõhiseks ja Socrative on tõeliselt mõnus keskkond! Olgu siinjuures öeldud, et ta on sellega ka varem kokku puutunud (seda siis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis). Olgu pealegi, oma laps on oma laps ja teab õpetaja töö telgitagustest nii mõndagi ning mõnikord võib ju emale ka lihtsalt paar toetavat sõna poetada, nii eduelamuse mõttes! :)

Mis juhtus tundides? Lahe oli ja seda nii minul kui lastel. Proovisid nii viiendikud kui ka kaheksandikud. Ülesanne oli üks ja seesama: ajavormid. Väikesed ei lasknud ennast heidutada, et nii mõndagi pole me veel õppinud - mis sellest, katsetada võib ju ikkagi ja kui õpetaja kõik vead kenasti selgitab, siis pole ju probleemi - õpime! Suured seevastu leidsid, et õppimine polegi mööda külge maha jooksnud, kuigi sai aasta jooksul ka veidi "lebotatud".

Tulemus: "Palume ka edaspidi võimalikult rohkem taolisi ülesandeid!"
Miks ka mitte, teeme ära! :)

Õpetaja eduelamused 26. mail, 2015, aastal:

Eksprompt katsetus inglise keele tunnis

Mai alguses tekkis 8. ja 9. liitklassi tunnis idee katsetada VOSK'i. Kui palusin taskutest nutitelefonid välja võtta, tekkis rõõmus sagin ja elevus: "Lõpuks ometi saame tunnis kasutada nutiseadmeid!".

Aastaid tagasi lõin oma väikese veebikeskkonna (ei ole blogi!), et kordamisest huvitatud õpilastel oleks selleks võimalus. Olen jõudu mööda sinna lisanud "Hot Potatoes" keskkonnas koostatud veebipõhiseid harjutusi ja nüüd oli kohe hea võtta - idee tuli ja läkski toimetamiseks. Kuna kõik õpilased on minu wiki keskkonda registreerunud, siis ei olnud ka probleemiks ülesannetele juurdepääs. Kõik toimis hästi, ainult kahel õpilasel kaheksast oli nutiseadme aku liiga tühi, et veebikeskkonnas toimetada. Siit minule teadmine, et alati tuleb lapsi ette informeerida, et nutiseade oleks kaasas ja aku oleks töövalmis. Meie katsetus päädis hasartse mängu ja väga heade tulemustega, sest "Kuumade kartulite" keskkond annab koheselt ülesandele tagasiside sooritusprotsendina. Nii mõnigi sell võis rõõmustada väga hea hinde üle. Mis nii viga tunnikontrolli teha - ei jõua ära oodata, millal järgmine tuleb! 

Olgu siinjuures öeldud, et keskkond on kinnine, sest seal on salvestatud ka mõningad minu endiste õpilaste tööd ning minule võõrastel inimestel sinna asja ei ole.

Ja nii lihtsalt see käiski!

Muusika- ja arvutiõpetuse lõiming kasutades VOSK-i

VOSK-i tutvustamisel kaasõpetajatele saime kohese jah-sõna muusika- ja geograafiaõpetajalt. Lähemalt asja kaaludes ja läbi rääkides otsustasime muusika- ja arvutiõpetuse lõimingu teed minna, kasutades aktiivselt IT-seadmeid. Teemaks võtsime "Helid meie ümber" ja sihtgrupiks 4-6 klass põhjusel, et antud liitklass käib muusikatunnis korraga.

Eelnevalt olid lapsed juba helidemaailma põhjalikult käsitlenud ja tunnis valmistanud käepäraste vahenditega nutitelefonile kõlarid. Need nägid välja sellised ja töötasid üsna efektiivselt ning ka katkiminemist ei pidanud kartma, sest uue sai valmis üsna lihtsalt ja lühikese ajaga.

Maailma kõige odavam kõlarikomplekt!

Nn esimeses lõimingutunnis said lapsed ülesande lindstada õues erinevaid hääli ja teha ka pildid hääletekitamisest/-tekitajast. Kohe ilmnesid esimesed raskused: õpilastel oli keeruline leida hääli :) ja mõelda välja erinevaid mooduseid, kuidas erinevaid helisid ise tekitada. Suunamise ja juhendamise abil siiski saime hääled ja pildid masinatesse (nutitelefonidesse). Tund möödus mitte linnutiivul vaid korralikku lennukit kasutades.

Kust küll leida hääli?

Vau! Kui jalga killustikus liigutada, tekib heli!

Õpetaja esitatud näide õpilaste lemmikhelidest - tool kääksub niiiiiiiiiiii hästi!

Siirius Sikka

Olen sündinud ja kasvanud Mulgimaal, Mõisaküla linna naabervallas Abjas. Abja Keskkooli ja muusikakooli vilistlasena töötasin pikka aega muusikaõpetajana mõlemas asutuses ning korraldasin ka erinevate kooride  ning ansamblite tegevust.  

Mingil hetkel tegin suure kannapöörde oma haridustees ja omandasin magistriõppes informaatika eriala. Peale seda muutusid minu mõtted ja arusaamad oskusainete õpetamise-õppimise põhimõtetest võimalustest väga oluliselt. IT-võimaluste kasutamine muusikaõppes on oluliselt kergendanud nii õpetamise kui ka õppimisprotsessi.

Mõisaküla koolis töötan arvutiõpetajana alates 2005 aastast.

Käesolevalt koolituselt ootan uusi mõtteid-ideid ja abi, et muuta õpilastele õppimine vaheldusrikkamaks ja tulemuslikumaks, vältimaks liigset nn tavapärasust õppetundides ja seeläbi õpilaste õpimotivatsiooni langust.

Muutus direktoris

Kui enne olin ikka seda usku, et minu telefon on hea...

 ja saan teha temaga kõik vajalikud toimingud,..

siis nüüd ....

 .... tahan endale ka nutiseadet!!!!!!!

Esimene katsetus

Meie koolis on traditsiooniks kujunenud ülekooliline viktoriin, kus osalevad kõik õpilased alates 4.klassist. Õpilased moodustavad segavõistkonnad, st ühes võistkonnas on erineva klassi esindajad või on ainult ühe klassi õpilased. Viktoriinisari alustab oktoobris ja lõppeb maikuus. Igas kuus on oma teema.
Nüüd oli võimalus teha esimene katsetus- VOSK. Igal võistkonnal oli oma nutiseade.
Viktoriini teemaks- Minu Eestimaa. Kasutasime kahooti. Viktoriini näed siit: https://play.kahoot.it/#/k/e6ba736e-ccd4-4534-a1af-e09ea9ee3d41

Meie mängu sisenemine.






Võistkonnad võistuhoos!

 Peale mängu oli meie saalis selline vaatepilt:

Küsitluse tulemused

Maikuu esimesel nädalal viisime läbi küsitluse õpilaste seas. Küsitluses soovisime teada, kui paljudel õpilastel on nutiseadmed ja kas kodudes on internet.

Küsitluse tulemus on meeldivalt üllatav. Õpilased omavad kõige enam nutitelefone. Tulemus on järgmine: kõikidel õpilastel on kodus internet. Nutitelefone omavad 41 õpilast, st 5 õpilasel ei ole nutitelefoni (algklassid). Tahvelarvutit on kodus 21 õpilasel.

Veebiseminariks 8. mail

Meie arendusprojekti lõppeesmärk

Meie projekti lõppeesmärk on VOSKi juurutamine koolis.

Soovime teha esimese väikese sammu digipöörde suunas. Ja kuna kooli IT vahendid on ajale jalgu jäämas ning neid napib, leidsime endale hetkel sobivaima lahenduse. Kaasame õpilaste nutiseadmeid õppetundides.

Arendusprojekti senine käik – mis on tänaseks läinud hästi?

Esimese tegevusena andsime kolleegidele teada meie plaanist. Enamus kolleegidele mõte meeldis ja avaldasid soovi mõnes sellises õppetunnis osaleda, kus õpetaja kasutab õpilaste nutiseadmeid. Need kolleegid, keda olime plaaninud oma tegevusse kaasata, olid koheselt nõus proovima. Valiku kolleegide hulgas tegime selle järgi, kui julgelt on keegi juba ITvahendeid õppetunnis kasutanud. 
Järgmisena viisime läbi küsitluse õpilaste seas nutiseadmete kohta. Küsitluses saime tagasisidet õpilaste nutiseadmete kohta (lauaarvuti, sülearvuti, nutitelefon, tahvelarvuti, interneti olemasolu) Küsitlusest selgus, et õpilastel on kõige rohkem nutitelefone. Meie 46 õpilasest ei oma 5 esimese kooliastme õpilast nutitelefoni (u 11% õpilaste koguarvust), kuid esialgu on plaanis kaasata pigem 3. kooliaste. Küsitluse läbiviimisel tekkis õpilaste seas huvi, kuidas õpetajad hakkavad tunnis nutitelefoni kasutama. Üks meeskonnaliige on etteplaanimata kasutanud õpilaste nutiseadmeid ja tulemus oli väga positiivne. 

Milliseid takistusi on tekkinud, mis ei ole läinud plaanipäraselt?

Olime plaaninud oma aega natuke valesti st liiga ruttu tahtsime oma plaani ellu viia. Me ei arvestanud igapäevaste tegevustega ega ootamatute olukordadega. Õpilaste küsitlusi ei saanud viia läbi ühel päeval nagu mõte oli, vaid toimusid kolmel päeval. Õpetajaid, keda soovisime oma tegevusse kaasata, ei olnud võimalik plaanitud ajal koolitada. Põhjus- tunniplaani muutus kolleegi äraoleku tõttu. 

Mida teeksime teisiti? Mida teeme edasi?

Järgmisel korral plaaniks ajaressurssi. Tahtsime liiga kiiresti oma mõtet ellu viia.

Nüüd ongi jäänud VOSKi kasutamine õppetundides ja õpilastelt tagasiside. Kaaskolleegidel on võimalus tulla tundi vaatama, mis toimub, et võiksid ise ka julgemalt digipöörde poole liikuda. Enamus kolleege toetavad meie tegutsemist ning ootavad põnevusega meie ideid digipöörde läbiviimiseks. Need ideed avaldame maikuu lõpus õppenõukogus.

VOSK Mõisaküla Koolis

Tartus, 24. aprillil, 2015
Meie eesmärk, küsimus, hetkeseis ja tegevused:

Esitlusena saab näha siin.