Haridusasutuse digitaristu arendamine

Kodutöö - Digitaristu hetkeseisu kirjeldus

Küsimus-teema	Vastus	Näpunäited täitmiseks
1. Asutuse nimi ja küsimustik täitja(d)	MÕISAKÜLA KOOL PIRJE USIN, SIGNE VAHTRAMÄE, SIIRIUS SIKKA	Lisaks asutuse nimele märkida, kes osalesid hetkeseisu kirjeldamisel
2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?	MÕISAKÜLA KOOLIS ÕPIB 47 ÕPILAST. PERSONALI ON KOKKU 23 INIMEST.	Ligikaudsed arvud õpilaste ja töötajate kohta
3. Milline on digivaldkonna meeskond?	KOOLIS ON OLEMAS- ARVUTIÕPETAJA, 0,182 AMETIKOHTA/ 4 ÕPPETUNDI KÕIKIDE RAKENDUSTE PEAKASUTAJA ON DIRKETOR (EHIS, EIS, STATjne)	Nimetada rollide kaupa inimesed ja koormus Rollid: IT kasutajatugi, serverite haldus, IT juhtimine, andmekaitse juhtimine, veebitoimetaja, haridustehnoloog, arvutiõpetaja, rakenduste peakasutajad
4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?	TELIA EESTI AS OÜ INFORING	Nimetada olulisemad koostööpartnerid Sagedamini kasutatakse väliseid koostööpartnereid teemadel andmeside, serverite ja muude seadmete hooldajad, IT-juhtimine, tarkvaraarendus
5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?	LAUAARVUTEID- 17 SÜLEARVUTEID- 2 TAHVELARVUTEID- 3 KOOLIS ON ÜKS ARVUTKLASS, KUS ON 12 ÕPILASTELE MÕELDUD ARVUTIT JA 1 ÕPETAJA ARVUTI. ENAMUS ARVUTEID ON ÜLE 10 AASTA VANAD. AINULT TAHVELARVUTID ON OSTETUD 2015.A SÜGISEL. TAHVELARVUTID ON MÕELDUD NII ÕPILASTELE KUI ÕPETAJATELE.	Kirjeldada ligikaudsed arvud. Kui palju on arvutiklasse ja kui suured need on? Võimalusel lisada riistvara vanuseline jaotus (1-3 aastat, 4-6 aastat, 7-… aastat). Kui seda on raske välja võtta, siis hinnata kas rohkem on uuemaid (1-3 aastat) või vanemaid arvuteid. Kas uuemad on õpilastel või administratsioonil või olulist erinevust ei ole?
6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?	KOOLIS ON AKTIIVSES KASUTUSES KAKS DATAPROJEKTORIT. Kasutusaktiivsus on keskmine – arvutitundides on kasutusel igapäevaselt ja erinevates ainetundides kasutatakse iganädalaselt.	Sagedamini esinevad - dataprojektorid, nutitahvlid, dokumendikaamerad, klikkerid, laborite mõõteseadmed, CNC-freespingid, robootikaseadmed, tikkimismasinad Nimetada ka kogused ja hinnata kasutusaktiivsust (vähe, keskmiselt, palju)
7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?	E-õppe keskkondadest ja analoogsetest võimalustest on kasutusel olnud erineva aktiivsusega järgmised lahendused: VIKO, pbwiki, blogger, õpiveeb. Ainetundides kasutatakse väga erinevaid ainepõhiseid tarkvarasid ja ainealaseid veebilehti, mis on tasuta kasutamiseks.	Kirjeldada milliseid ainepõhiseid tarkvarasid aktiivselt kasutatakse Kirjeldada milliseid e-õppe keskkondi ja materjaliaitu aktiivselt kasutatakse
8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?	Arvutiklassis on arvutite operatsioonisüsteemiks Linux ja kontoritarkvaraks Libre Offiice. Aktiivselt on kasutusel Google Drive keskkond, kus on õpilastele loodud nn e-kool (päevikud ja hinnetelehed). Siseinfo liigub peamiselt meilitsi.	Teksti- ja tabelitöötlus, e-päevik/ÕIS, dokumendihaldus, failide haldamine, e-post/kalendrid, tööde haldus, siseinfo haldus
9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?	KOOLIS PUUDUB OMA SERVER. Teenusepakkuja poolt hallatavas serveris on kooli meilikontodega seonduv.	Kirjeldada kas ja milliseid servereid on asutusel enda ruumides või rendil? Milliseid funktsioone serverid täidavad?
10. Milline on traadita andmeside olukord?	KOOLIS ON OLEMAS WIFI, MIS ON KÜLL KAITSTUD, KUID PAROOLID ON NII ÕPETAJATELE KUI ÕPILASTELE NÄHTAVAL KOHAL. WIFI ON JAOTUD KORRUSTE KAUPA. KOOLIS ON ÜKS VÕRK, mis on õpilastel-õpetajatel ühine. Katvus on pisut ebaühtlane ja ka kiirus takistab aeg-ajalt kasutamist (eriti olukordades, kui on palju kasutajaid korraga võrgus).	Kas WiFi on olemas? Kas õpilased saavad kasutada? Kas administratsiooni ja õpilaste-külaliste võrgud on lahus? Kas katvus ja kiirus on piisav?
11. Milline on välise andmeside olukord?	TEENUSEOSUTAJA ON TELIA EESTI AS INTERNET 20Mb/10Mb PAKUTAV ÜHENDUS EI OLE ENAM TÖÖKINDEL JA ON EBAPIISAV.	Nimetada välise andmeside kiirus ja teenuseosutaja. Kas ühendus on piisav? Kas ühendus on töökindel?
12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?	VARUKOOPIAID TEHAKSE AINULT DOKUMENTATSIOONIST USB MÄLUPULGALE ja CD-le. ÕPETAJAD TEEVAD OMA MATERJALIDEST KOOPIAID OMA MÄLUPULGALE ja CD-le.	Kirjeldada millistest andmetest tehakse millise regulaarsusega millisesse asukohta/kandjale varukoopiaid.
13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?	KOOLIS ON OLEMAS ARVUTIKLASSI KASUTAMISE KORD JA ARVUTITE LOEND.	Nt. arvutiklassi kasutamise kord, arvutite loend, tööde nimekiri, kasutamise juhendid
14. Kui suur on digivaldkonna eelarve?	KOOLISISESELT ON TASUSTATUD AINULT ARVUTIÕPETAJA (AMETIKOHT 0.182) JA INFOTEHNOLOOGIALE u 500 EUR/AASTAS. 2016.a ON TULEMAS KOOLI RENDIARVUTID               (u 5000 EUR/AASTAS). KOOSTÖÖPARTNERITELE- OÜ INFORING- u 3600 EUR/AASTAS TELIA EESTI AS- u 900 EUR/AASTAS	Ligikaudsed kulud riistvarale, tarkvarale, andmesidele, IKT teenustele, spetsialistidele
15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?	PROJEKTIGA COMENIUS 2005 – 2007 (DATAPROJEKTOR, VIDEOKAAMERA) RIIGI POOLT ERALDATUD INVESTREERINGUTEST 2015.a – 900 EUR (TAHVELARVUTID) VILISTLASTELT KOOLI AASTAPÄEVAKS- u 1000 EUR	Lisarahastamist leitakse vahel eriprojektidest, konkurssidest, vilistlastelt, kogukonna ettevõtetelt
16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?	MÕISAKÜLA KOOLI ARENGUKAVAS (2013-2017) ON DIGIVALDKONNA TEEMA VÄLJA TOODUD ERALDI PUNKTINA ARENGUKESKKONNAS.	Kas ja millises mahus on digivaldkonna teema asutuse arengukavas kirjeldatud? Milliseid muid kirjeldusi olemas on? Mõnikord on häid arengumõtteid kirjeldatud projektipõhiselt konkursside jaoks.
17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?	KÕIGE SUUREM TAKISTUS ON FINANTSVAHENDITE NAPPUS. KLASSIRUUMIDES PUUDUVAD ARVUTID, DATAPROJEKTORID JA EKRAANID (va ARVUTIKLASSIS). SUMMA u KOKKU 14 000 eur. ÜHEKS OLULISEKS TAKISTUSEKS ON KINDLASTI KA ÕPETAJATEL AJANAPPUS NING HETKEL KA ARVUTIPARGI VANUS.	Kirjeldada suuremad arengutakistused Kui küsimus on eelkõige rahas, siis millised teemad vajavad millises summas kõige enam lisafinantseerimist?
18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?	ARVUTIPARGI UUENDAMINE- LOOTUS ON UUTELE RENDIARVUTITELE IGASSE KLASSIRUUMI ARVUTI, DATAPROJEKTOR JA EKRAAN ANDMESIDE KIIRUSE SUURENDAMINE AKTIIVSEM OSALEMINE PROJEKTIDES ÕPETAJATE TOETAMINE JA JULGUSTAMINE ÕPETAJATELE INFOTEHNOLOOGILISED KOOLITUSED	Kirjeldada milliseid mõtteid on asutusel digivaldkonna arenguid pidurdavate takistuste ületamiseks

Aruanne digipöördest Mõisaküla Koolis

Nii see meie digipööre Mõisaküla Koolis alguse sai. 

Kõhkustest esimeste edukate sammudeni:

Kellel huvi, saab vaadata seda siin.

Esitlus toimub Tallinna Ülikoolis 29. mail, 2015. a.
Esitluse koostasid Pirje ja Signe.

Meie eduelamused on siin:

VOSK on tõesti lahe ja töötab!

Aasta viimane inglise keele tund "socrative" seltsis

Kas saab olla midagi positiivsemat ühele õpetajale kui tema õpilased suure õhinaga aasta viimases tunnis ülesandeid lahendavad? Ei ühtegi piuksu, et vaataks filmi või vedeleks lihtsalt niisama, sest ikkagi viimane tund ju!

Kahoot kutsus esile vaimustuse ja seega mõtlesin, et võiks ju midagi muud ka proovida, näiteks keskkonnas socrative.com. Esimese tagasiside andis, vahetult peale ülesannete valmimist, minu pesamuna, 7. klassi õpilane, kes inkas suhteliselt kibe käsi. "Katsejänese" hinnang oli tagasihoidlikult öeldes vaimustav: edaspidi paluks kõik (!) tunnikontrollid ja kontrolltööd, olen juhtumisi ka tema õpetaja,  viia veebipõhiseks ja Socrative on tõeliselt mõnus keskkond! Olgu siinjuures öeldud, et ta on sellega ka varem kokku puutunud (seda siis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis). Olgu pealegi, oma laps on oma laps ja teab õpetaja töö telgitagustest nii mõndagi ning mõnikord võib ju emale ka lihtsalt paar toetavat sõna poetada, nii eduelamuse mõttes! :)

Mis juhtus tundides? Lahe oli ja seda nii minul kui lastel. Proovisid nii viiendikud kui ka kaheksandikud. Ülesanne oli üks ja seesama: ajavormid. Väikesed ei lasknud ennast heidutada, et nii mõndagi pole me veel õppinud - mis sellest, katsetada võib ju ikkagi ja kui õpetaja kõik vead kenasti selgitab, siis pole ju probleemi - õpime! Suured seevastu leidsid, et õppimine polegi mööda külge maha jooksnud, kuigi sai aasta jooksul ka veidi "lebotatud".

Tulemus: "Palume ka edaspidi võimalikult rohkem taolisi ülesandeid!"
Miks ka mitte, teeme ära! :)

Õpetaja eduelamused 26. mail, 2015, aastal:

Eksprompt katsetus inglise keele tunnis

Mai alguses tekkis 8. ja 9. liitklassi tunnis idee katsetada VOSK'i. Kui palusin taskutest nutitelefonid välja võtta, tekkis rõõmus sagin ja elevus: "Lõpuks ometi saame tunnis kasutada nutiseadmeid!".

Aastaid tagasi lõin oma väikese veebikeskkonna (ei ole blogi!), et kordamisest huvitatud õpilastel oleks selleks võimalus. Olen jõudu mööda sinna lisanud "Hot Potatoes" keskkonnas koostatud veebipõhiseid harjutusi ja nüüd oli kohe hea võtta - idee tuli ja läkski toimetamiseks. Kuna kõik õpilased on minu wiki keskkonda registreerunud, siis ei olnud ka probleemiks ülesannetele juurdepääs. Kõik toimis hästi, ainult kahel õpilasel kaheksast oli nutiseadme aku liiga tühi, et veebikeskkonnas toimetada. Siit minule teadmine, et alati tuleb lapsi ette informeerida, et nutiseade oleks kaasas ja aku oleks töövalmis. Meie katsetus päädis hasartse mängu ja väga heade tulemustega, sest "Kuumade kartulite" keskkond annab koheselt ülesandele tagasiside sooritusprotsendina. Nii mõnigi sell võis rõõmustada väga hea hinde üle. Mis nii viga tunnikontrolli teha - ei jõua ära oodata, millal järgmine tuleb! 

Olgu siinjuures öeldud, et keskkond on kinnine, sest seal on salvestatud ka mõningad minu endiste õpilaste tööd ning minule võõrastel inimestel sinna asja ei ole.

Ja nii lihtsalt see käiski!

Muusika- ja arvutiõpetuse lõiming kasutades VOSK-i

VOSK-i tutvustamisel kaasõpetajatele saime kohese jah-sõna muusika- ja geograafiaõpetajalt. Lähemalt asja kaaludes ja läbi rääkides otsustasime muusika- ja arvutiõpetuse lõimingu teed minna, kasutades aktiivselt IT-seadmeid. Teemaks võtsime "Helid meie ümber" ja sihtgrupiks 4-6 klass põhjusel, et antud liitklass käib muusikatunnis korraga.

Eelnevalt olid lapsed juba helidemaailma põhjalikult käsitlenud ja tunnis valmistanud käepäraste vahenditega nutitelefonile kõlarid. Need nägid välja sellised ja töötasid üsna efektiivselt ning ka katkiminemist ei pidanud kartma, sest uue sai valmis üsna lihtsalt ja lühikese ajaga.

Maailma kõige odavam kõlarikomplekt!

Nn esimeses lõimingutunnis said lapsed ülesande lindstada õues erinevaid hääli ja teha ka pildid hääletekitamisest/-tekitajast. Kohe ilmnesid esimesed raskused: õpilastel oli keeruline leida hääli :) ja mõelda välja erinevaid mooduseid, kuidas erinevaid helisid ise tekitada. Suunamise ja juhendamise abil siiski saime hääled ja pildid masinatesse (nutitelefonidesse). Tund möödus mitte linnutiivul vaid korralikku lennukit kasutades.

Kust küll leida hääli?

Vau! Kui jalga killustikus liigutada, tekib heli!

Õpetaja esitatud näide õpilaste lemmikhelidest - tool kääksub niiiiiiiiiiii hästi!

Siirius Sikka

Olen sündinud ja kasvanud Mulgimaal, Mõisaküla linna naabervallas Abjas. Abja Keskkooli ja muusikakooli vilistlasena töötasin pikka aega muusikaõpetajana mõlemas asutuses ning korraldasin ka erinevate kooride  ning ansamblite tegevust.  

Mingil hetkel tegin suure kannapöörde oma haridustees ja omandasin magistriõppes informaatika eriala. Peale seda muutusid minu mõtted ja arusaamad oskusainete õpetamise-õppimise põhimõtetest võimalustest väga oluliselt. IT-võimaluste kasutamine muusikaõppes on oluliselt kergendanud nii õpetamise kui ka õppimisprotsessi.

Mõisaküla koolis töötan arvutiõpetajana alates 2005 aastast.

Käesolevalt koolituselt ootan uusi mõtteid-ideid ja abi, et muuta õpilastele õppimine vaheldusrikkamaks ja tulemuslikumaks, vältimaks liigset nn tavapärasust õppetundides ja seeläbi õpilaste õpimotivatsiooni langust.